• OMX Baltic0,39%261,66
  • OMX Riga−0,92%872,86
  • OMX Tallinn−0,15%1 681,38
  • OMX Vilnius0,5%1 011,1
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,12%8 294,58
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,44
  • OMX Baltic0,39%261,66
  • OMX Riga−0,92%872,86
  • OMX Tallinn−0,15%1 681,38
  • OMX Vilnius0,5%1 011,1
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,12%8 294,58
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,44
  • 17.02.15, 07:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ehitussektoris tärganud uus lootus

Ehitussektori viimaste aastate hangumisest on räägitud palju ja ilmselt ka sel aastal ehitus Eesti majanduskasvu toetada ei suuda. Siiski kõige hulle tundub möödas olevat, langust enam ei toimu ning mõned sektorid elavad päris hästi.
Ehitussektori head seisu näitab läbiviidavate tööde arvukus.
  • Ehitussektori head seisu näitab läbiviidavate tööde arvukus. Foto: Raul Mee
Õige oleks küsida pigem nii: kas üldine majandustegevus suudab ehitussektorit tõusule aidata? Siin kahjuks veel midagi roosilist ei paista, kirjutab Äripäeva 18. veebruari erileht Ehitus. Konjunktuuriinstituudi teadur Aet Vanamölder märgib, et riigi investeeringud ehitistesse tervikuna sel aastal ei suurene, vaid riigieelarve järgi siiski pigem vähenevad veidi (1,8%), kuid sealhulgas Riigi Kinnisvara ASi poolsed investeeringud on eelarves plaanitud kasvuga, samuti peaks veidi kasvama kohalike omavalitsuste investeeringud ehitistesse.Konkurents on tihe
On selge, et erasektori poolt ehitusse tehtavate investeeringute mahtu on raskem prognoosida ja see sõltub majandusolukorrast ja nõudlusest, sealhulgas nõudlusest välisturgudel. Väikest lootust annab elamuehitusse tehtavate investeeringute kerge kasvu jätkumine.
Siiski on ülitihedast konkurentsist tekkiv ebapiisav nõudlus ehitusettevõtete jaoks küllalt suur probleem. Mullu hindasid konjunktuuriinstituudi ehitusbaromeetrile vastanud ehitusettevõtteist üle 40%, et nõudlus on väiksem kui tavaliselt. Aet Vanamölder tõdeb, et pikema nõudluse mõõna jooksul võib tekkida olukord, kus endisest väiksema nõudlusega harjutakse ja kohanetakse, mis muutub pikapeale tavaliseks. “Praegu ei ole ettevõtted veel hakanud endisest tagasihoidlikumat nõudlust tavaliseks pidama – näiteks ka käesoleva aasta jaanuaris andsid ligi pooled ettevõtted hinnangu, et neil on tellimuste portfell tavalisest õhem.”Asjaolu, et kehvema seisuga ei lepita ning seda ei võeta normaalse olukorrana, võikski olla alus, millelt  seisu paranemist prognoosida.“Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator ja loodetavasti ka kindlustunne ise tõenäoliselt tõuseb 2015. aastal vähehaaval ja seda ehk ka olukorraga kohanemise kaudu. Positiivne on see, et edasine olukorra halvenemine on peatunud, kuigi märkimisväärset nõudluse kasvu sel aastal oodata ei ole,” märgib Aet Vanamölder.
OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older on üpris optimistlik ja kasutab ehitussektori iseloomustamiseks mõistet “tavapärane”. “Tööd ei ole kunagi palju, selle saamiseks, lõpetamiseks ja objekti üleandmiseks on tulnud varem, tuleb praegu ning ka edaspidi pingutada ja anda endast maksimum. Tuleb olla ise aktiivne ja ettevõtlik. Usun, et enamikule ettevõtetele on alanud aasta esimene pool töine,” kõlab Olderi kokkuvõte.
Kust tuleb tõus?Kuid mis peaks ikkagi sektorit tõusule vedama, on need ehitussektori sisesed või väljastpoolt tulevad, riiklike otsuste mõjud või pigem hoopis vabaturu loogikast lähtuvad? “Ehitusturgu mõjutavad nii riigi, omavalitsuste kui ka erasektori, sealhulgas eraisikute investeeringud. Ehitusbuum tulenes pankade rohkest rahapakkumisest, 2011.–2013. aasta olid töömahukad rajatiste projektide poolest, mis said võimalikuks tänu Euroopa Liidu tõukefondide toetusele, kaasfinantseerimisele. Korterelamute renoveerimine energiasäästlikumaks on saanud võimalikuks tänu riigipoolsele toetusele KredExi kaudu CO2 kvootide müügi arvel,” võtab Aet Vanamölder möödunud aastate tähtsamad ehitust mõjutanud tegurid kokku.Ettepoole vaadates tuleb tema sõnul loota, et nõudlus uute elamispindade järele püsiks ja elamuehituse kasv jätkuks. “Suureneb vajadus energiatõhusate ehitiste järele ja püsib olemasolevate hoonete energiasäästlikumaks renoveerimise vajadus.”Ettevõtted ise peaks saama enda edukust ja mainet mõjutada tehtud tööde kvaliteediga, mis annab lootusi uute tellimuste saamiseks ja pädevuse tõusuks. Sarnast mõtet väljendab ka Ülo Older: “Riiklike tellimuste maht hoonete ehituseks ja renoveerimiseks on viimasel ajal vähenenud  ning selles osas on konkurents väga tihe. Eratellimuste saamiseks peab olema koostöövalmis,  piisavalt paindlik ja kohanduma tellijate soovidega tööde tähtaegade ja muude lepingutingimuste puhul.”
Aet Vanamölder toob sisse veel ühe väga olulise teguri ehk hinnataseme. “Tegelikku olukorda mõjutab ka pakkumiste hind. Tellimuste vähenedes konkurents tiheneb ja hinnatase alaneb. Kui valitakse odavaim pakkuja, ei saa oodata just maksimaalse kvaliteediga tulemust. Jaanuari baromeeter näitas, et lähikuudel ongi ehituse hinnatase kerges languses, iga kuues-seitsmes ettevõte on valmis tellimuste saamiseks hinda  langetama.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.09.24, 12:30
Vaid 2 kuud Telia Digital Hub-ni! Millest räägitakse tippjuhtide klubis?
Eesti suurim juhtimis- ja tehnoloogiakonverents Telia Digital Hub toob 14. novembril Tallinnasse esinema nii kohalikke eksperte kui ka hinnatud välisesinejaid. Vaatame lähemalt, mida põnevat pakub tänavune programm tippjuhtidele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele